Vana kirjakeele korpus
Kurtzer Bericht ... (Piksepalve jm)
Gutslaff, Johannes, 1644
Lehekülg 362
Sõna märgenduse vaatamiseks klõpsa sellel sõnal
Weil saksa nicht saksa dieses saksa alleine saksa / kirjavahemärk sondern saksa auch saksa viele saksa andere saksa heydnische saksa grobe saksa Irrthümbe saksa bey saksa bem saksa Bawrsvolcke saksa noch saksa im saksa Shwange saksa gehen saksa / kirjavahemärk die saksa jtzund saksa nicht saksa alle saksa können saksa erzehlet saksa werden. saksa Also saksa habē saksa sie saksa auch saksa bis saksa dahero saksa noch saksa dem saksa Donner saksa geopffert saksa / kirjavahemärk vnnd saksa denselben saksa vmb saksa ein saksa fructbahres saksa Jahr saksa anruffen saksa / kirjavahemärk wie saksa ich saksa denn saksa jhre saksa Gebet saksa aus saksa des saksa Donnerpfaffens saksa Munde saksa habe saksa auffgeschrieben saksa / kirjavahemärk welches saksa also saksa Lautet saksa in saksa der saksa Ehstnifchen saksa Sprache saksa : kirjavahemärk
Woda võtma v pers.imp.pr.sg.2. eesti ? Picker pikne s sg.nom. eesti trükiviga r pro n? / kirjavahemärk Herja härg s sg.gen. eesti anname andma v pers.ind.pr.pl.1. eesti palwus palvus palve s sg.nom. eesti ? katte kaks num sg.gen. eesti kalte? sarve sarv s sg.gen. eesti kahn kaan -ga adp eesti ninck ning konj eesti nelli neli num sg.nom. eesti Shörre sõrg s sg.gen. eesti kahn kaan -ga adp eesti / kirjavahemärk kündi künd s sg.gen. eesti perrast pärast adp eesti / kirjavahemärk külwi külv s sg.gen. eesti perrast pärast adp eesti / kirjavahemärk Olje õlg -e s pl.nom. eesti Wasck vask s sg.nom. eesti / kirjavahemärk terra tera s pl.nom. eesti Kuld kuld s sg.nom. eesti . kirjavahemärk Toucko tõukama v pers.imp.pr.sg.2. eesti mujo mujale adv eesti ? musto must adj pl.nom. eesti pilwe pilv s pl.nom. eesti suhre suur adj sg.gen. eesti Soh soo s sg.gen. eesti / kirjavahemärk körken kõrge adj sg.gen. eesti Kondo kõnd -u s sg.gen. eesti / kirjavahemärk laja lai adj sg.gen. eesti Lahne laas s sg.gen. eesti pähle peale adp eesti . kirjavahemärk Simmase simmane pehme, mahe sg.gen. eesti SESS: "simmõ" vanades rahvalauludes 'mahe, pehme'; vanematest eL sõnastikest see sõna puudub, Wiedemann 1893 "simane" (levikumärgendita) tähenduses 'sõbralik, magus (?); Suits, Lepik 1932: "simane" 'mõdumagus'; soome k "sima" 'mõdu', aga 17. saj sõnastikes ainult 'õienektar, mesi'. ilm ilm s sg.nom. eesti messi mesi s sg.nom. eesti hohk hoog s sg.nom. eesti Suits, Lepik 1932: "õhk". Kirjapildi järgi pigem "hoog", sest h Gutslaffil vokaali pikendaja. meile meie pron pl.all. eesti kündjalle kündja s sg.all. eesti külwjalle külvaja s sg.all. eesti . kirjavahemärk Pöha püha adj sg.nom. eesti picken pikne s sg.nom. eesti häja hoidma v pers.imp.pr.sg.2. eesti Suits, Lepik 1932 meye meie pron pl.gen. eesti pöldo põld s sg.part. eesti hüvva hüva adj pl.nom. eesti ölja õlg -e s pl.nom. eesti ? allan all adv eesti / kirjavahemärk ninck ning konj eesti hüvva hüva adj pl.nom. eesti päh pea s pl.nom. eesti otzan otsas adv eesti / kirjavahemärk ninck ning konj eesti hüvva hüva adj pl.nom. eesti terri tera s pl.nom.part. eesti sissen sees adv eesti . kirjavahemärk