Johann Gottfried Arndt omandas kõrghariduse Halles ja töötas Liivimaal koduõpetajana, Kuressaares rektorina ja Riia lütseumis korrektorina (Napiersky, von Recke 1827: 41).
Teoses „Der Liefländischen Chronik“ (1753) sõnab Johann Gottfried Arndt, et liivi keel on katkine või murtud (gebrochener) Tartu murre. Kroonika kohaselt olevat tal näiteid pastor Joh. Conrad Vurchardilt, mis kinnitavad väidet liivi keele ja Tartu murdeseose vahel (neid ta küll paraku ei esita).
Sarnaselt mitmete teistegi selle perioodi ajalookirjutisega on Arndti kroonikas näha, kuidas liivi keele ja eesti keele suhet kirjeldatakse põlvnemisena, seekord siis aga murdeparadigmas. Kuivõrd varasemad keelealased kirjutised püüavad valgust heita rohkem eesti keele sisesele liigendusele, siis (Liivimaa) ajaloo teosed jällegi paigutavad eesti keele, lähissugulaskeeled ja murded kõik ühte süsteemi, kirjeldades neid murde ja keele vahekorrast vaadelduna.
Faksiimile: http://hdl.handle.net/10062/30457
Siim Antso
Napiersky, Karl Eduard, Johann Friedrich von Recke 1827. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Bearb. von J.F. v. Recke und K.E. Napiersky. Erster Band. Steffenhagen.