"Lühhike öppetus" ilmus 1766–1767 Põltsamaal. Tekstid kirjutas Peter Ernst Wilde. August Wilhelm Hupel tõlkis need saksa keelest eesti keelde.

August Wilhelm Hupel (1737–1819 ) oli baltisaksa kirikuõpetaja, publitsist, kodu-uurija ja keelemees, Tartu ülikooli audoktor (1803, 1818), Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi auliige (1797). Õppinud oli ta Jena ülikooli usuteaduskonnas. Aastail 1760–63 oli ta Äksi ja 1763–1804 Põltsamaa koguduse pastor.

Hupel koostas eesti keele grammatika ja sõnaraamatu "Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" (1780). Grammatika toetub Anton Thor Helle ja Johann Christoph Clare eeskujule ega paku palju uut, aga sõnaraamat on 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi I poole eesti sõnavarakogudest täielikem.

Hupel kogus ka baltisaksa sõnavara ("diotikon der deutschen Sprache in Lief- und Ehstland", 1795). Ta on Baltimaade teatmekirjanduse alusepanija ja kodu-uurimise algataja. Ta asutas Põltsamaal esimese valgustusliku lugemisseltsi (24 liiget), mille käsutuses oli 400–500 köidet.

Peter Ernst Wilde (1732–1785) oli Saksa arst ja valgustaja. 1766 tuli ta Põltsamaa haigla juhiks, rajas sinna apteegi ja õpetas noormeestele meditsiini. Ta asutas Põltsamaa lähedale Kuningamäe karjamõisa Vene keisririigi esimese eratrükikoja, andis välja saksakeelset tervishoiualast perioodikat, kus arvustas pärisorjuslikku korda ja ebausku. 1771 ilmus tema „Arsti ramat...”. Tema kirjutisi eestindas August Wilhelm Hupel.

"Lühhike öppetus …" ilmus kord nädalas, igal numbril ("tükil") oli 4 lehekülge ning kokku ilmus 41 numbrit. Väljaandes kirjeldati lihtsaid meditsiinilisi abinõusid, mida ka talupojad võisid kasutada.

Esimese vihiku täielik pealkiri oli "Lühhike öppetus mis sees monned head rohhud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka weiste haigusse ning wiggaduste wasto, et se kellel tarwis on, woib moista, kuida temma peab nou otsima ning mis tulleb tähhele panna igga haigusse jures. Selle körwas on weel muud head nouud, öppetussed ning maenitsussed leida, keik meie Eesti ma rahwa kassuks ning siggidusseks üllespantud". Alates teisest jaost ilmus pealkiri lühemal kujul: "Lühhikesse õppetusse mis sees monned head rohhud ning nouud teäda antakse, teine tük".

Raamatu faksiimile on allalaetav www.digar.ee-st.

Eesti Entsüklopeedia 14: Eesti elulood. Toim. Ülo Kaevats. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000.

Juhan Peegel. Saatesõna - Lühhike öppetus... Tallinn: Valgus, 1975

Maria Lipina