Baltisakslase Heinrich Johann von Jannau teos "Geschichte von Lief- und Ehstland" 1793 järgib juba varem alguse saanud ajalookirjutiste traditsiooni, kus eestlasi ja soomlasi arvatakse olevat üht algupära. Jannau nimetab eesti keelt soome keele murdeks, mida kõneldakse Saaremaast Valgani, täpsemini Luke, Apelkalnsi ja Härgmäe kihelkonnani. Jannau keelekäsitlus on seni käsitletud ajaloolastest seega kõige üldistavam. Niisamuti on Jannau sidunud keele varieerumise kihelkondadega. Varem on seda kirjeldamiseks kasutatud vaid keeleteaduslikes teostes. Tema kirjelduses on selge hierarhiline suhe keelte vahel, seda taaskord ka eesti ja liivi keele puhul: liivi keel on moondunud eesti keele murre, mis (oletatavasti) tekkis siis, kui saarlased jäid paikseks Kuramaale ning nende keel segunes kohalikega.

Siim Antso