Teos lähtub Saaremaa oludest. Johann Wilhelm Ludwig (von) Luce jutud on õpetlikud, kutsudes talupoegi üles aktiivsusele, moraalsusele, jumalakartlikkusele ja alkoholi mõõdukale tarbimisele. Lisaks rõhutab ta naise olulisust pereelus ning püüab siluda mõisnike ja talupoegade suhteid, tuues välja mõisnike huvi rahva käekäigu vastu. (EEVA)

Luce (14./25.08 1750/1756–1842) oli estofiil, literaat, vaimulik, arst ja koduloouurija, kes sündis postmeistri perekonnas Saksamaal Braunschweigis Hasselfeldes. Luce õppis 1769–1774 Halberstadti toomkoolis, 1774–1777 Göttingeni ja Helmstedti ülikoolis teooloogiat ning 1789–1792 Göttingeni ja Erfurdi ülikoolis meditsiini. Luce töötas Saaremaal Rootsikülas (Rotziküll) koduõpetajana, Püha (Pyha) koguduses kirikuõpetajana, Kuressaares (Arensburg) apteekrina, koolide inspektorina, haigla kuraatori ja arstina. Lisaks tegi Luce kaastööd J. H. Rosenplänteri väljaandele “Beiträge” ning avaldas saksakeelset ilukirjandust, nt epigrammikogud “Lappalien” (1783–1788) ning “Sinngedichte” (1791). Lucele kuulus Lahetaguse (Lahhentagge) mõis ning hiljem Pilguse (Hoheneichen) mõis. 1795. aastal tõsteti Luce aadliseisusesse. Luce on maetud Kuressaarde Kudjape (Kudjapae) kalmistule. (EEVA)

Faksiimile: https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=tekst&tid=298

Hermann, Karl August. Johann Wilhelm Luddi Luce. – Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest meie ajani. Kirjutanud ja kokku seadnud K. A. Hermann. Jurjewis-Tartus 1898, 236–250.

Jürjo, Indrek. Johann Wilhelm Ludwig von Luce. Saaremaa valgustaja. Ideed ja ühiskond. Balti provintside mõtte- ja kultuuriloost 18.–19. sajandil. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv 2011, 180–201.

Jürjo, Indrek. Lisandusi J. W. L. v. Luce tundmiseks. – Keel ja Kirjandus 1984, 11, 690–691.

Vinkel, Aarne. J. W. L. Luce kultuuriline ja kirjanduslik tegevus. – Keel ja Kirjandus 1958, 4/5, 216–230.

Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu EEVA: https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?do=autor_yldandmed&lang=1&aid=85

Svea Tarkin