Kreutzwaldi esimene eestikeelne raamat on 70-leheküljeline karskusteemaline jutustus "Wina-katk. Üks tähhele pannemise wäärt jut, mis wanna ning noore rahwale juhhatusseks ja kassuks wälja on antud" (1840). See on mugandatud Šveitsi autori J. H. D. Zschokke raamatu "Branntweinpest" alusel. Raamat valmis ÕESi tellimusel, sest seltsi eesmärgiks oli teadusliku uurimistöö kõrval ka hariva lugemisvara soetamine maarahvale. Zschokke jutu eeskujul ja ainetel kirjutas Kreutzwald algupärasena mõjuva teose, milles kirjeldas Eesti külaelu ja -inimesi. Kesksel kohal on joomise kahjuliku mõju näitamine.

Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803–1882) sündis Virumaal, õppis Rakvere alg- ja kreiskoolis, oli lühikest aega Tallinnas äriõpilane ning käis seejärel Tallinna kreiskoolis, mille lõpetas 1820. Aastail 1826–1833 õppis ta Tartu ülikoolis arstiteadust, 1833–1877 töötas Võrus arstina, vanadusaastad veetis Tartus. 1815. a vabastati Kreutzwaldi perekond pärisorjusest, perekonnanimeks anti Reinholdsohn.

Kreutzwald oli ärkamisaja keskne kultuuritegelane, rahvuskirjanduse üks rajajaid, rahvuseepose ja paljude populaarteaduslike raamatute autor.

Kreutzwald oli ÕESi auliige, Eestimaa Kirjanduse Ühingu kirjavahetajaliige, Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige, "Vanemuise" seltsi auliige, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige, Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi auliige, Eesti Kirjameeste Seltsi aupresident.

Kreutzwald suri külmetushaiguse tagajärjel (uue kalendri järgi) 13. 08. 1882 Tartus, ta on maetud Tartu Jaani kalmistule.

Kreutzwaldi loomingulist tegevust iseloomustas ülim produktiivsus ja lai haare. Tema tegevus teadlase, keelemehe, publitsisti, rahvavalgustaja ja ka luuletajana, kes viis lõpule eestikeelse eepose kirjutamise, algas koostööst Õpetatud Eesti Seltsiga (1839).  Alates 1852. aastast hakkas ta oma ilukirjanduslikes ja rahvavalgustuslikes kirjutistes kasutama järjekindlalt uut, soome keele eeskujudele toetuvat eesti ortograafiat. Ta tõi eesti kirjakeelde mitmeid tänaseni kasutatavaid sõnu (palavik, organ, reuma, kilpkonn, kristlane jt). 1863 andis ta välja tallinnakeelse aabitsa ja lugemiku "Uus Tallinna maakeele ABD ja lugemise raamat lastele". Alates aastast 1861 oli Kreutzwald olnud keelenõuandjana abiks F. J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamatu" (1869) koostamisel.

Faksiimile kirjandusmuuseumi arhiivis: http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=25&table=Books

Kirjandusmuuseumi "Kreutzwaldi sajand"http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=165&table=Persons

Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu EEVA https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=autor&aid=24#tekst

Käti Paavo