Gustav Heinrich Schüdlöffel (13. oktoober 1798 / 2. oktoober 1798 Jõelähtme – 20. detsember 1859 / 08. detsember 1859 Tallinn) oli baltisaksa vaimulik ja eesti kirjamees 19. sajandil. Pärast õpinguid Tallinna toomkoolis asus ta õppima Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Sellega sai alguse Schüdlöffeli vaimulik teekond. Ta rändas ringi Rootsis, oli koduõpetaja, Tallinna Toomkooli inspektor, pastor Jõelähtme Püha Neitsi Maarja koguduses. Elu viimasel aastakümnel sai ta Ida-Harju praostiks.

Schüdlöffel oli üks oma aja juhtivaid estofiile. Ta käsitles eesti mütoloogiat ning kirjutas artikleid Kalevipoja-muistenditest, mida oli rahvasuust kuulnud. Ta mugandas saksa keelest rahvavalgustuslikke jutte ja koostas kalendreid.

Schüdlöffel oli Eestimaa Kirjanduse Ühingu asutajaliige (1842).

114-leheküljeline raamat „Peter Pung, kaewandaja poeg, ehk „Kes ikka kardab Jummalat, kül Jummal tedda awwitab.““, lühipealkirjaga „Peeter Pung, kaewandaja poeg“ on tõlketeos, mille Gustav Heinrich Schüdlöffel eestindas. Raamatu terviktekst on olemas veebis, vabalt kättesaadavana Tartu Ülikooli DSpace’is (http://dspace.ut.ee/handle/10062/14905).

1843 ilmunud raamat „Peter Pung, kaewandaja poeg“ on ilukirjanduslik teos, mis tutvustab kaevandusest elatuva küla juhtumisi. Sel ajal ei olnud Eestis veel kaevandusi, kuid välismaal oli see väga aktuaalne ning tänu sellele jutustusele said valdkonnast aimu ka eesti keelt lugevad inimesed. Lugu räägitakse läbi väikese poisi Petri silmade, kes orvuks jäädes tuleb otsima elukohta oma onu juures, kuid viimane ei ole nii heasüdamlik, kui oli tema kadunud õde. Peter leiab uue kodu ühe endise kaevuri kuuelapselises peres. Kirjeldatud elusündmuste abil õpetab jutustus olema kõigele vaatamata aus ja heasüdamlik inimene ning jääma ikka jumalakartlikuks.

L. Aarma 2007. Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885. Tallinn: [G. ja T. Aarma Maja OÜ].

Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu EEVA: https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=autor&aid=124